Energiatõhususe meetmed
Energiatõhususe meetmed
Madala energiatõhususega hoonel on kõrgemad käitamiskulud ehk vajalik on suurem (rahaline) kulutus hoone käigushoidmiseks kuluvale küttele ja elektrile. Hoone energiatõhususe parandamisest on kasu kõigile – nii hoone omanikele kui ka hoones pindade üürijatele.
Vaadeldes energiatõhususe püramiidi näeme, et esimesed kaks hoone energiatõhusust mõjutavat faktorit on hoone maht ja hoone fassaadid. Kui hoone orientatsioonile ja paiknemisele krundil on tihti piirangud juba detailplaneeringust ja ülekuumenemise vältimisest tulenevalt, siis fassaadilahenduste ja -materjalide osas on valik palju laiem. Tihtilugu arvatakse ekslikult, et energiatõhusa hoone projekteerimiseks piisab lihtsalt välisseina soojusläbivuse (ehk U-arvu) võimalikult madalale viimisest. Hoone energiatarve ei sõltu aga ainult välispiirete U-arvudest, vaid ka välispiirete pindaladest. Reeglina on näiteks akna U-arv märgatavalt suurem välisseina U-arvust – seega mida suurem on akende protsentuaalne osakaal fassaadi pinnast, seda suurem on ka soojuskadu läbi fassaadi. Sarnase aluspindalaga hoonete puhul mängib aga rolli hoone kompaktsus – mida ebakompaktsem on hoone, seda suurem on hoone fassaadi välispindala, ja seda suurem soojuskadu. Seega, ainult U-arvudele panustamine ei pruugi garanteerida hoone energiasäästlikkust.
Energiatõhususe püramiidi järgmised astmed on hoone tehnosüsteemide ja energiavarustuse valikud. Energiaefektiivsuse (ja ka rahalise kokkuhoiu) seisukohast on vajalik esmalt tehnosüsteemide korrektne dimensioneerimine ning võimalikult efektiivsete seadmete valimine.
Hoone iga tehnosüsteem mõjutab ka teiste süsteemide energiatarbimist – näiteks elektrisäästlikum valgustus suurendab veidi hoone küttetarbimist, kuna hoonesse eraldub vähem vabasoojust valgustusest.
Üldiselt peab hoone energatõhususe peale mõtlema juba hoone planeerimise faasis. Kui seda aga tehtud pole, näiteks aastakümneid tagasi valminud hoonete puhul, on siiski võimalik teatud meetmetega hoone energiatõhusust tõsta ehk
Kuidas hoonet energiatõhusamaks muuta
Maja energiatõhusust saab parandada, kui kasutada mehaanilist soojustagastusega ventilatsiooni. Sellisel juhul saab ruumi puhutava õhu soojendamiseks ära kasutada ruumist väljatõmmatava õhu soojust. Seeläbi tagatakse ruumiõhu puhtus ja madalad kulud ruumi puhutava õhu soojendamisel. Ilma soojustagastuseta ventilatsioonita hoones ei saa üldjuhul rääkida energiatõhususest – näiline energiasääst tuleks sisekliima arvelt.
Konstruktsiooni poole pealt on märksõnaks soojustus, kõik välispiirde tarindid peavad olema piisavalt soojustatud, et vähendada hoone energiavajadust ruumide kütmiseks. Lisaks soojapidavatele tarinditele tuleb energiatõhusa hoone puhul hoolikalt läbi mõelda välispiirete liitekohad. Oluline on et välispiirete soojustuse kihtides ja liitekohades oleks soojustust katkestavad või vähendavad konstruktsioonid viidud miinimumini. Samuti on tänapäevase energiatõhusa hoone märksõnaks õhupidavus ehk soovimatud õhulekked, mis võivad olla piirete liitekohtades ja läbiviikude ühendustes, on viidud miinimumini.
Hoone energiatõhusele aitavad kaasa ka taastuvenergia lahendused nagu päikesekollektorid või päikesepaneelid. Päikesekollektoritega on võimalik valmistada hoonele sooja tarbevett ning vajadusel täiendavat kütteenergiat. Päikesepaneelidaga saab vähendada elektrivõrgust ostetavate fossiilsetest kütustest valmistatud elektri tarbimist. Hoone energiatõhusust aitavad parandada soojusallikad nagu soojuspumbad (peamiselt maasoojuspump ja õhk-vesi soojuspump) ja pelletikatel.
Kõiki hoone energiatõhususe meetmeid peaks vaatama tervikuna. Üksiku meetme valimine ei pruugi anda vajalikku tulemust, aga tingimata pole miinimumnõuete täitmiseks vaja ka kõiki ainult parimaid lahendusi.
Lokaalne taastuvenergia
Lokaalne taastuvenergia on hoones, kinnistul või hoone lähiümbruses päikese-, vee-, pinnase- või tuuleenergiast toodetud elekter või soojusenergia – näiteks päikesekollektoriga toodetud soojusenergia sooja vee tootmiseks või päikesepaneelidega toodetud elektrienergia elektriseadmete kasutamiseks.
Lokaalselt toodetud taastuvenergia jaguneb omatarbe-energiaks, mida kulutatakse hoonesiseselt, ning eksporditud energiaks, mida hoones ei kasutata ning mis eksporditakse energiavõrkudesse.
Levinuim lokaalse taastuvenergia lahendus Eestis on päikesepaneelid – neid saab kasutada nii suurtes hoonekompleksides kui ka väikestes eramajades. Päikesekollektoreid kasutatakse sooja tarbevee tootmiseks, ning enamustes mitteeluhoonetes on sooja tarbevee kasutus võrdlemisi madal. Tuulikud aga ei paku linnakeskkonnas hoone katuse kõrgusel nimetamisväärset tootlust.
Päikesepaneelide tootlikkus ja mõju hoone energiatõhususele sõltub ennekõike päikesepaneelipargi suurusest (pindalast), asetusest ilmakaarte suhtes ja paneelide paigalduse kaldenurgast. Ideaalis peaksid paneelid olema suunatud lõunasse, kuid alati pole selline lahendus võimalik – sel juhul tuleb arvestada, et ida- ja läänesuunalised paneelid annavad toodangut ca ~20% vähem, kui lõunasuunalised. Paneele võib paigutada nii hoone katusele, seintele kui ka hoonet ümbritsevale maapinnale.
Päikesepaneelide paigaldusel on oluline jälgida, et paneelid ei oleks isegi ajutiselt varjutatud (nt haljastuse või ümbritseva hoonestuse poolt).
Kui soovid saada lisainfot, siis võta meiega ühendust!
