Skip to content

Energiatõhususarv

  • by

Energiatõhususarv

ETA ehk energiatõhususarv on numbriline väärtus, mis näitab kilovatt-tundides ruutmeetri kohta kui palju energiat hoone aasta jooksul tarbib, et tagada kasutaja jaoks sobiv sisekliima. ETA ühikuks on kWh/m²a.

ETA arvutamise põhiliseks eesmärgiks on tõendada ehitatava või oluliselt rekonstrueeritava hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele. Nõuetele vastavuse tõendamiseks väljastatakse hoone energiamärgis.

Määruses sätestatud definitsiooni järgi on energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate kaalutud erikasutus.

Siinjuures:

  • arvutuslik – tegu on arvutatud, mitte mõõdetud väärtusega
  • summaarne – vaadatakse hoonet ja selles kasutatavat energiahulka tervikuna
  • tarnitud energia – energia, mis on toodetud väljaspool kinnistu piiri ja toodud hoonesse (näiteks elektriliinide või kaugküttevõrgu abil)
  • kaalutud erikasutus – energiakasutus, mis on läbi arvutatud kaalumisteguriga, et võtta arvesse hoones kasutatud (hoonesse tarnitud) energia tootmisele kulunud primaarenergiat
  • tüüpiline kasutus – vaata hoone tüüpiline kasutus
  • eksporditud energia – vaata lokaalne taastuvenergia
Energiatõhususarv. Hoone energiatõhususe mõistete ja komponentide skeem
Hoone energiatõhususe mõistete ja komponentide skeem

ETA iseloomustab ehitatava või suures mahus rekonstrueeritava hoone energiakasutust ja see leitakse seetõttu arvutuslikul teel. Tegu on prognoosiga standardtingimustel (ehk hoone tüüpilisel kasutamisel). Olemasoleva hoone energiatõhusust iseloomustab kaalutud erienergiakasutus ehk KEK.

ETA leidmiseks on vaja arvutada hoone kaalutud summaarne energiakasutus ning määrata, kui palju toodetakse lokaalset taastuvenergiat ja kui palju sellest kasutatakse ära hoones endas ning kui palju eksporditakse elektrivõrku. Hoone summaarne energiakasutus on hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja elektriseadmete kasutamiseks vajalik tehnosüsteemide soojus- ja elektrienergia. Summaarse energiakasutuse sisse arvestatakse ka kõiki tehnosüsteemide, sealhulgas soojusallikate ja lokaalse tootmise jaotussüsteemide kadusid ning energia muundamist (näiteks soojuspumba soojustegur või külmajaama jahutustegur). Summaarne energiatarbimine leitakse ühe täisaasta kohta.

Kuna hoone energiatarbimine sõltub hoone suurusest (samadel tingimustel on suurema hoone energiatarbimine suurem, kui väiksema hoone oma) taandatakse saadud energiatarbe väärtus hoone pindalaühiku peale – energiakasutus jagatakse läbi hoone köetava pindalaga ruutmeetrites. Seega on ETA alati toodud hoone ühe ruutmeetri köetava pinna kohta ning eri suurusega hooned on omavahel võrreldavad.

Energiatõhususarvu leidmisel arvestatakse ka eri tüüpi energiate (soojusenergia ja elektrienergia) tootmiseks kulunud primaarenergiakasutuse ja selle keskkonnamõjuga. Selleks kasutatakse energiakandjate kaalumistegureid. Näiteks elektrienergia kaalumistegur on alati 2.0; maagaasi kaalumistegur 1.0; kaugküttel on kaalumisteguriks 0.9 ja tõhusal kaugküttel 0.65.
Mingil määral võtab kaalumistegur arvesse ka riikliku energiamajanduse poliitikat.

Kui soovid saada lisainfot, siis võta meiega ühendust!

Energiatõhususarvu arvutamine

Energiatõhususarvu arvutamine koosneb järgnevatest etappidest:

  • Tehnosüsteemide kaupa vajaliku netoenergia arvutamine. Hoone netoenergiavajaduse arvutamiseks kasutatakse dünaamilist energiasimulatsiooni;
  • Tehnosüsteemide kaupa energiakasutuse arvutamine, võttes arvesse energia muundumist ja kadusid;
  • Lokaalselt toodetud taastuvenergia hulga arvutamine, hoones kasutust leidva taastuvenergia hulga leidmine;
  • Vajaliku tarnitud energia arvutamine energiakandjate kaupa (st eristades energia saamiseks kasutatud allikat) – iga energiakandja lõikes lahutatakse vastava energiakandja summaarsest energiakasutusest maha hoones kasutatav lokaalselt toodetud taastuvenergia;
  • Leitakse eksporditav taastuvenergia hulk energiakandjate kaupa – lokaalselt toodetud energiahulgast lahutatakse maha hoones kasutust leidev energiahulk;
  • Leitakse energiakandjate kaupa tarnitud ja eksporditud energiakandjate vahe;
  • Korrutatakse saadud vahe vastava energiakandja kaalumisteguriga;
  • Saadud korrutised liidetakse kokku;
  • Saadud summa jagatakse hoone köetava pindalaga. Tulemuseks on ETA väärtus.

Kui soovid saada lisainfot, siis võta meiega ühendust!

9 thoughts on “Energiatõhususarv”

  1. Pingback: Energiatõhususe meetmed -

  2. Pingback: Loomulik valgus -

  3. Pingback: Energiatõhusus -

  4. Pingback: Energiaaudit -

  5. Pingback: Ülekuumenemine -

  6. Pingback: Nõuded energiatõhususele -

  7. Pingback: Hoone energiatõhusus -

  8. Pingback: KEK -

  9. Pingback: Energiamärgis -

Comments are closed.